Kuidas võistlusel osaleda?

Sõnapakkumisi saab esitada 1. detsembrini 2014 siinsel lehel (vaheleht "Osale!"), e-kirjaga võistluse projektijuhile (info@sonavoistlus.ee, teema "Sõnavõistlus") ja tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, märgusõna „Sõnavõistlus”). Enne sõna esitamist soovitame tutvuda allpool esitatud näpunäidetega uudissõnade moodustamiseks ning lugeda selgitust selle kohta, mis tähenduses mingile mõistele vastet otsitakse (vaheleht „Mida otsime”). 

Ajakava

Võistlus kestab 1. novembrist 1. detsembrini 2014.
 
Võitjate selgitamiseks korraldatakse kaks eelvooru. Lõppvoorus arutatakse sõnu, mis on eelvalikus saanud vähemalt ühe poolthääle. Žüriiliikmed esitavad neist oma valiku, mida nad põhjendavad. Kui parima vaste suhtes jõutakse konsensusele, kuulutatakse see võitjaks. Kui konsensust ei ole, tuuakse välja kolm enam eelistusi saanud sõna, mis pannakse hääletusele. Enim hääli saanud sõna osutub võitjaks.
 
Uued sõnad kuulutatakse välja ning võitjatele antakse auhinnad üle 2015. aasta jaanuaris.

Mõned näpunäited sõnameistritele 

Sõna võiks olla eestipärane.
 
Võõrsõnu tuleb keelde praegusel kiirel arenguetapil nagunii väga palju. Võistlusega loodame leida uusi eesti sõnatüvesid, kuid ka värskeid tuletisi ning olemasolevaid eesti sõnu uues tähenduses.
 
Sõna ei tohiks olla liiga pikk ja seda peaks saama hõlpsasti hääldada.
 
Mõelda võiks ka selle peale, kas sõna hääldus on kirjapildist erinev. Näiteks pakuti ühel varasemal võistlusel globaliseerumise vasteks globimine, kuid see kõlab samamoodi kui klobimine.
 
Sõna peaks saama hõlpsasti käänata või pöörata
 
Oluline on silmas pidada, et pööramisel või käänamisel ei tekiks eksitavat mitmetähenduslikkust. Nt sõna valg (samuti üks globaliseerumise vasteks pakutud sõnadest) oleks omastavas käändes valu, mistõttu sellest moodustatud liitsõnad oleksid mitmetähenduslikud ja eksitavad (valurahastu, valuvastane jne).
 
Sõna peaks vastama eesti keele sõnatuletus- ja liitmisreeglitele.
 
Nt on üleilmastumine tuletusreeglite kohane, kuid üleilmeerumine mitte, sest üle ja ilm on eesti omasõnad, -eeri aga võõrliide.
 
Kui ülaltoodud näpunäited tunduvad liiga piiravad, aga sõna ikka keelel kripeldab, siis esita ta ikkagi ja jäta otsustamine žürii hooleks. Mõnikord hakkab just juhuslikust õigekirjaveast idanema terve uus sõnapesa!

Varasemad võistlused

2010. aasta sõnavõistlus
 
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Vastukaja sellele oli elav, kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. http://portaal.eki.ee/sonaus/sonause-tulemused.html
 
2002. a sõnavõistlus
 
Tiiu Erelt. Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 40–54. http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/sonavoistlus.html
 
1972. a sõnavõistlus
 
Rein Kull. Sõnavõistlus ja võistlussõnad. – Kirjakeel. Oskuskeel. Üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 215–225.
 

Lisalugemist selle kohta, kuidas uusi sõnu teha

 
  • Tiiu Erelt. Väike uudissõnastik. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: Valgus, 1989. (Sõnastiku saatesõnas lk 3−8 on lühike ja selge õpetus selle kohta, mis on uudissõnad ja kuidas neid tehakse.)
  • Tiiu Erelt. Terminiõpetus. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 175–207.
  • Rein Kull. Tehissõnad eesti keeles. – Kirjakeel. Oskuskeel. Üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 226–254.
  • Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid” 1975–1999. Tallinn, 2004, lk 64–68, 121–123, 165–168, 184–188, 288–291, 395–398, 446–449, 902–906 (uutest sõnadest on juttu ka muudes keeleminutites).

Viimati lisatud sõnad

mastering, CD(DVD jne)-master
valmistlema, CD(DVD jne)-valmik

viraalne
levilenduv

moderaator
kõnemihkel